mustkunstnikUSA-s kuulsa mustkunstniku Harry Houdini 80-ndaks surma-aastapäevaks välja antud raamatus  „Houdini salajane elu: USA esimese supersangari sünd” väidavad raamatu autorid Larry Skloman  ja William Kalush, et Houdini näol oli tegelikult tegemist USA luure ja Scotland Yard’i spiooniga, kes lõpuks mõrvati. Andmeid millegi sellise väitmiseks said nad meisterspiooni William Melville`i päevikust, kust leidus ka palju vihjeid just kuulsale mustkunstnikule.

Scotland Yard ja USA luure

William Melville töötas toona ise Scotland Yard’is ning just tema oli see, kes aitas USA’st saabunud Houdinil Euroopas tuntust saavutada. Lisaks ähvardas mustkunstnikku arreteerimine ühes teatris, millest samuti Melville ta päästis. Just selle vastuteenena lubas Houdini Scotland Yard’i aidata ning nende spiooniks hakata.

Hiljem töötas siis juba ka Euroopas kuulsaks saanud mustkunstnik ka USA luureteenistuses. Tema ülesanne oli jälgida rahavõltsijaid ja vene anarhiste. Tänu oma mustkunstietendustele reisis Houdini palju ringi ja oma spioneerimist peitis ta mugavalt oma mustkunstietenduste taha. Ka seda väitsid oma raamatus Skloman ja Kalushi.

Saatuslikuks said spiritualistid

Ka paljastas kuulus mustkunstnik mitmeid spiritualistide usulahu pettusi, millega nood surnute lähedasi lollitasid — nimelt oli tegu usulahuga, mis tegeleb surnute uuesti elluärkamise temaatikaga. Just see sai aga raamatu väitel talle lõpuks ka saatuslikuks – kuigi kuulsa mustkunstniku ametlikuks surmapõhjuseks on märgitud pimesoole lõhkemine 1926. aastal ja teada lugu sellest, et seda põhjustas ühe üliõpilase äkiline noalöök, kes ei uskunud, et Houdini suudab oma kehaga noalöögid tagasi tõrjuda. Raamatus on aga väidetud, et tolsamal õhtul sai kuulas mustkunstnik ka teise noalöögi, mille tekitas tundmatu mees hotellis, kes Houdinit ootamatult ründas – väidetavalt siis spiritualistide usulahu liige.