HuvitavatMustkunstist

 

Kuulsa mustkunstifilmi teine osa nüüd kinolinadel

mustkunstnikOtse filmiahjust väljapotsatanuna on ka Eesti kinodes värskelt jooksmas menuka mustkunstifilmi teine osa „Nüüd sa näed mind 2” ehk inglisekeelse pealkirjaga „Now You See Me 2”, kus saame kaasa elada juba esimesest osast tuttavate mustkunstnike neliku uutele peadpööritavatele trikkidele.

Mustkunstnike seekordsed seiklused on ilmunud režissöör Jon M. Chu käe alt ning peaosades näeme juba tuttavaid Jesse Eisenberg’i ja Dave Franco’t, aga samuti ka Woody Harrelson’i, kes seekordses filmis astub üles huvitavas kaksikrollis – enda ja oma samuti mustkunstnikust kaksikvennana. Uus mustkunstnik juba tuttavas Ratsanike meeskonnas on ka, seekord on see naisterahvas, kellena teeb ülimalt nauditava rolli Lizzy Caplan. Huvitav on ka FBI agendi ja samas ka salajase mustkunstnike ühenduse The Eye liige, keda filmis mängib Mark Ruffalo.

Lühidalt öeldes on seekordses osas mustkunstnike nelikul tegu peamiselt halbade kavatsustega tehnikageeniuse ebaeetiliste plaanide paljastamisega, mis samas puhastaks süüst ka neid endid.  Nimelt sunnib tehnikageenius Walter Marby – keda mängib ei keegi muu kui võlur Harry Potter ehk siis Daniel Radcliffe isiklikult – mustkunstnikke oma huvides toime panema röövi, mis isegi kõikenäinud ja -teinud mustkunstnikele tundub ilmvõimatu. Algab ootamatute keerdkäikude ja uskumatute mustkunsttrikkidega pöörane sõit, mis viib mustkunstnike trikkide piirid seninägematule tasemele ning tegevuse mööda laia maailma laiali.

Filmis näidatud mustkunstnike trikid ja kogu lugu tervikuna saavad kiire hoo sisse juba üsna filmi algusest ja kisub vaataja sellesse peadpööritavasse keerisesse kuni lõpuni. Üks suisa hullumeelne sündmuste ahel järgneb teisele sellises tempos, et kohati ei suuda haaratagi, kes keda ja mil moel parasjagu üle on kavaldamas. Veidi leevendust toob see, et mitmes kohas rõhutatakse, et tegu on ikkagi mustkunstnike poolt tehtavate illusioonide, mitte saladusliku maagiaga ning pakutakse nende tagamaadest ka ratsionaalseid selgitusi.

Tegu on täiusliku mustkunstnike ja mustkunsti maailmaga – pinge on laes, mustkunstnike osavus paneb ahhetama, süźee ja arengud annavad piisavalt mõttetegevust ning filmi lõpp annab oodatud efektse lõpu, mida ausalt öeldes ette näha või ära arvata on küll pea ilmvõimatu. Võib ju aimata, et halvad saavad oma teenitud karistuse, aga mil moel see teoks saama peaks, jääb küll uskumatuks kuni üsna viimase hetkeni. Ja kui see siiski on läbi ahhetamapanevate keerdkäikude toimunud ja vaatajad jälle hingata taipavad, siis saabuvad lõpukaadrid, mis annavad aimu, et ka see teine suurepärane mustkunstifilm sugugi mitte viimaseks ei jää…

„Nüüd sa näed mind” – esimene tutvus kuulsate tänavamustkunstnikega

mustkunstnikNüüd, kui kinolinale on jõudnud ka juba „Nüüd sa näed mind 2” ehk inglisekeelse pealkirjaga „Now You See Me” teine osa, kus esimeses osas kuulsaks saanud tänavamustkunstnikud Neli Ratsanikku taas tegutsevad, oleks ehk põhjust põgusalt meenutada, mis toimus esimeses osas.

2013. aastal suurtele ekraanidele jõudnud „Nüüd sa näed mind” on Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa ühistoodang, mis valmis 75 000 000 dollarilise eelarve juures lavastaja Louis Leterrier’i käe all, kust on tulnud lisaks veel mõned esmaklassilised linateosed, k.a. näiteks «The „Incredible Hulk» 2008.

Nelja mustkunstnikku kehastavad filmis Isla Fisher, Jesse Eisenberg, Woody Harrelson ja Dave Franco ning nende vastaseid Mélanie Laurent, Michael Caine, Morgan Freeman ja Mark Ruffalo.

Kuna mustkunst üleüldse eeldab vaatajalt kõrgema intelligentsi olemasolu, siis pakuvad ka mustkunstifilmid tavaliselt suurepärase, huumorit ja müstikat täis põneva elamuse. Erand ei ole selles suhtes ka „Nüüd sa näed mind”, mida võiks filmi veel mittenäinud inimesele kirjeldada kui sümbioosi filmidest «Ocean’s Eleven” (2001) ja „The Prestige” (2006).

Kõige üldisemalt võiks filmi sisu kirjeldada nii, et Interpol’i agendid ja FBI ajavad taga tänavamustkunstnike gruppi, kes saladuslikult röövivad oma etenduste ajal pankasid ja rikkaid inimesi. Röövitud raha jagavad nad aga oma publikule.

Unikaalse sisuga film sunnib algusest lõpuni kaasa mõtlema ning kogu filmi ajal jätkub ka pidevat imestamist. Visuaalsed efektid ja eriefektid toovad mustkunstnike suurepärased trikid eriti hästi esile ning moodne soundtrack toetab kogu asja igati. Filmi algus on huvitav ning kogu film niivõrd tempokas, ja ohtrate keerdkäikudega, et seda on põnev jälgida kuni lõpuni välja. Filmi käsikiri on niivõrd kihiine, et pidevalt leiad end mõtlemast, kas kusagil võib veel mõni salaplaan varuks olla. Ka näitlejate töö mustkunstnikena on erakordselt tugev ning karakterid ja nende dialoogid huvitavad. Seega on kindlasti tegu uudse ja ainulaadse linateosega, mida julgeme kindlasti kõigile soovitada.

Mustkunstnik Harry Houdini oli spioon?

mustkunstnikUSA-s kuulsa mustkunstniku Harry Houdini 80-ndaks surma-aastapäevaks välja antud raamatus  „Houdini salajane elu: USA esimese supersangari sünd” väidavad raamatu autorid Larry Skloman  ja William Kalush, et Houdini näol oli tegelikult tegemist USA luure ja Scotland Yard’i spiooniga, kes lõpuks mõrvati. Andmeid millegi sellise väitmiseks said nad meisterspiooni William Melville`i päevikust, kust leidus ka palju vihjeid just kuulsale mustkunstnikule.

Scotland Yard ja USA luure

William Melville töötas toona ise Scotland Yard’is ning just tema oli see, kes aitas USA’st saabunud Houdinil Euroopas tuntust saavutada. Lisaks ähvardas mustkunstnikku arreteerimine ühes teatris, millest samuti Melville ta päästis. Just selle vastuteenena lubas Houdini Scotland Yard’i aidata ning nende spiooniks hakata.

Hiljem töötas siis juba ka Euroopas kuulsaks saanud mustkunstnik ka USA luureteenistuses. Tema ülesanne oli jälgida rahavõltsijaid ja vene anarhiste. Tänu oma mustkunstietendustele reisis Houdini palju ringi ja oma spioneerimist peitis ta mugavalt oma mustkunstietenduste taha. Ka seda väitsid oma raamatus Skloman ja Kalushi.

Saatuslikuks said spiritualistid

Ka paljastas kuulus mustkunstnik mitmeid spiritualistide usulahu pettusi, millega nood surnute lähedasi lollitasid — nimelt oli tegu usulahuga, mis tegeleb surnute uuesti elluärkamise temaatikaga. Just see sai aga raamatu väitel talle lõpuks ka saatuslikuks – kuigi kuulsa mustkunstniku ametlikuks surmapõhjuseks on märgitud pimesoole lõhkemine 1926. aastal ja teada lugu sellest, et seda põhjustas ühe üliõpilase äkiline noalöök, kes ei uskunud, et Houdini suudab oma kehaga noalöögid tagasi tõrjuda. Raamatus on aga väidetud, et tolsamal õhtul sai kuulas mustkunstnik ka teise noalöögi, mille tekitas tundmatu mees hotellis, kes Houdinit ootamatult ründas – väidetavalt siis spiritualistide usulahu liige.

Kuidas saada mustkunstnikuks? Millest alustada?

mustkunstnikOletame, et oled alles väike poiss (või miks mite ka tüdruk) ja sind hirmsasti huvitab mustkunst. Vaatad lummatult kõiki nende trikke ja üritas mõistatada, kuidas nad ometigi seda teevad? Ning oled oma väikeses peas vastu võtnud kindla otsuse ka ise mustkunstnikuks saada. Millest siis ikkagi pihta hakata?

Internet – hea või halb?

Tänapäeval tundub asi ka selles vallas olema üsnagi lihtne – võtad aga Youtube’i lahti ja üsna tõenäoliselt leiad sealt mitmeidki õpetusi, kuidas mõni lihtsam mustkunstitrikk selgeks saada. Tavaliselt on esimeseks mõni kaarditrikk – a la tõmba üks kaart ja väike mustkunstnik arvab ära, mis kaart see on. Aga internetis leiduvatel õpetustel on olemas ka oma halb pool – ainult selliseid videosid aluseks võttes on see lihtsalt nende kopeerimine ja järgitegemine, mille tulemuseks on tuim mustkunstniku etendus, mis publikule midagi ei paku.

Raamatud?

Mustkunsti õppimiseks on olemas ka väga palju ja väga häid raamatuid. Nende häda on jällegi see, et need sisaldavad ainult trikke. Sa võid need trikid kõik küll kenasti ära õppida, aga väärtuse saad neile anda vaid siis, kui need mingiks ühtseks etteasteks kokku panna. Ning loomulikult on selleks vaja ka paljut muud.

Seega…

..on kõige parem tee mustkunsti juurde nende kahe kombinatsioon. Ning kindlasti oleks sul vaja ka mentorit või juhendajat, kes juhendab sind oskusliku mustkunsti juurde, mis on inimestele meeldejääv – selge ja lihtne. Kindlasti peab sul endal ka mõningaid eeldusi olema. Nagu ka iga muu asja juures, pead sa mustkunstist hoolima, võtma seda tõsiselt ja suhtuma sellesse kirega, armastama lava ja esinemist. Mustkunst on kombinatsioon oskustest, kogemustest ja meelelahutusest, see on raske töö, mis tuleb kätte ajaga. Sul on vaja olla kannatlik ja kulutada palju aega – sest ilma piisava harjutamiseta näeb publik triki läbi ja efekt läheb kaduma. Ning lõpetuseks pead sa olema isetu – mustkunst ei ole eputamiseks. Hea mustkunst vaid ei näita, vaid jagab kogemusi, mis näivad võimatud. Mustkunstnik ei peaks olema vaid see inimene, kes laval trikke teeb, vaid kogu publik. Publiku jaoks peaks kogu show olema üks imeline kogemus, mitte võimatu mõistatus.